Enda algolemuses hirmudest ja ärevusest vabaks

Kirjutasin esimeses postituses, et mul on olnud depressiooni ja ärevushäire. Võtsin antidepressante ning haigus möödus. Sellegipoolest olen tundlik ja tunnen, kuidas mu tundlikus aja jooksul aina tugevneb. Vahepeal on oma tundlikusega raske toime tulla ning keerulisematel hetkel võin leida ennast mitte küll enam depressioonis, vaid ärevuses ja sisemises kloppimises. Nii oli mul talvel selline periood, kus sisemiselt oli väga raske. Mul oli isegi üks paanikahoo laadne juhtum, kus öösel süda kloppis nii tugevalt, et kõhuli olles tundsin oma südant, paha hakkas ja peas keerlesid hirmu mõtted. Sain hoost üle, kuid hirmu mõtted ei taandunud. Pigem süvenesid. Ma kartsin selliseid asju, mis ei ole üldse minulikud. Näiteks kartsin bussiga sõita kohta, kuhu polnud varem sõitnud või tabas mind hirm üksi kodus olles. Samuti ei saanud ma sügavalt magada ja tahtsin lihtsalt oma mõtteid vaigistada. Mõtlesin liiga palju ja liiga üle. Sel perioodil tõmbusin eemale spirituaalsusest ehk ei lugenud ega vaadanud sellekohast infot. Minu hea tuttav kanaldaja ütles, et mul oli tekkinud esoteeriline üleküllus, sest tegelesin liiga palju selle teematikaga. Seetõttu oli õige ennast maandama hakata. Mõne aja jooksul suutsin tuua ennast tagasi enda keskmesse. Tegelesin ainult argipäeva teemadega ja see aitas. Parem hakkas küll, aga mingil määral ärevus ja sisemine pinge jäi ning soovisin sellest väga vabaneda.


Umbes kuu aega tagasi jäi mul silma FBs Hingeingli üritus “Hirmu piirangute eemaldamine” ja tundis kohe, et pean minema. Seadsin oma sammud sel päeval sinna ja tundsin, kuidas teepeal hakkas kasvama ärevus. Mu keha nagu teadis, et midagi hakkab seal juhtuma. Mõtlesin, et kas ma ikka pean minema ja äkki mind takistatakse, aga otsustasin ikkagi sellest üle saada ja usaldada oma esimest vaistu, mis oli hea. Jõudsin kohale TAO Keskuse Põhjavärvavasse ja sisemine värin aina susises. Läksin ruumi, kus rännak toimus ja valisin oma koha. Ruumi kogunes umbes 15 inimest ja enne rännaku algust vahetasin veel oma kohta. Tundus nii õige. Kirjeldati, mis rännakul toimuma hakkab ja enne alustamist võis veel küsimusi küsida. Tundsin, et pean midagi enda seisundi kohta ütlema ja nö abi paluma. Hingeingel tõmbas mul ärevuse maha ja rahustas minu segaduses meelt. Oli ainuõige rääkida oma ebakindlast olekust, sest seetõttu tõsteti ruumi turvalisust, mis on ülioluline sellistel üritustel, kus palju inimesi ja erinevaid energiaid koos.

Aga nüüd lähemalt rännakust, mida kogesin. Ma puhastasin kõigepealt oma keha kahtlastest asjadest, mis olid mu keha küljes. Imelikud laigus kehal või peas kiiver. Eemaldasin ka seljalt mingi tundmatu asja. Lendasin siis oma kehast välja, kosmosesse. Seal hõljusin kõigepeal skafandriga, kuid peagi võtsin selle seljast ja hakkasin muutuma suuremaks. Minu selga tekkisid suured valged tiivad ja minu kõrvale tuli Ingel. Ta viis mind kõrgemale, pilvedesse. Pilved olid pehmed ja roosakad. Mul oli nii hea seal olla. Kartsin varem, et astraali minek võib tuua ka hirmutavaid kogemusi, kuid sain teadlikuks, et enda algolemuses on kõik hästi. Jõudsin aasale, kus oli suur ja tugev tammepuu. Ma olen ka varem meditatsioonis seda tammepuud näinud. Seal oli ka tuttav kiik, kus rõõmsalt kiikusin. Seejärel suunas juhendaja meid puhastusse. Tuli selline puhastussammas, esialgu oli see kiir ja siis muutus see vaakumiks. Vaakum hakkas tõmbama astraalkehast välja kõike, mida mul ei ole vaja. Kõik hirmud, ärevus, ebavajalikud mõtted, haiget tegevad kogemused, ütlemata jäänud asjad ja mis kõik veel läks sinna. Tegin suu ka lahti ja tundsin, kuidas kurgutšakrast tõmmati blokid välja. Olin seal päris kaua. Pärast seda läksin erinevatesse energiatesse. Teadmiste energias nägin loodust, mis on kõikvõimas ja väga tark. Võiduenergias nägin ennast staadioni pjedestaalil võidukarikat rõõmsalt vastu võtmas. Rõõmuenergias nägin minule naeratavat beebit, kelle headus on nii puhas ja siiras. Viimaseks läksin oma algolemuse kohta ja leidsin ennast pilvede pealt päikese kõrvalt. Minu kõrval oli see sama ingel, kes alguses ja endiselt oli mul suured tiivad seljas. Ankurdasin ennast sinna ja tulin vaikselt teadvusesse tagasi.



Tagasi tulles tundsin sügavat rahu ja kindlameelsust. Õhtul tundsin veel nii suurt rõõmutunnet ja selle jaoks ei olnud mitte mingit põhjust vaja. Ma lihtsalt leidsin ülesse enda puhta rahulolu ja rõõmu, mis oli peitu läinud. See rännak tõesti mõjutas mind. Ma usun, et sain enda algolemuses ebavajalikust puhastatud. Ja mis peamine, sain tagasi tulles aru, et mul pole mitte midagi viga. Ei mingit ärevust ega hirmu. Enamus teemad lihtsalt ei vaja muretsemist, aga mõnikord paratamatult jääd sinna võrku.

Kokkuvõttes on raske panna sõnadesse, kui suure muutuse see rännak kaasa tõi. Ma saan seda lihtsalt tunnetada ja võrrelda oma sagedust varasemaga, mis on nüüd nii palju tõusnud. Ma tunnen ennast palju rahulikumana, enesekindlus aina kasvab, ma sain inspiratsiooni ja julgesin lõpuks blogi alustada. Samuti õppisin, et minus on palju enamat ja tegelikult suudab igaüks enda sisemuses palju ära teha. Esialgu on natuke juhatust vaja. Nüüd suudan ka ise praktiseerida astraalrännakuid ning mis kõige tähtsam, teha seda hoituna ja turvalisena. Soovitan kindlasti "Hirmu piirangute eemaldamise" üritust, kus enda energiates ja juhendamise kaudu saad lahustada kõik selle, mis sinu ilusasse hinge ei kuulu.

  • Instagram

©2019 by Spirituaalne Elustilist.