Akvarelliteraapia lõõgastab, vabastab ja aitab usaldada elu

Updated: Sep 16, 2019

Seekord soovin jagada teiega isiklikumat kogemust, mis arvan, et toetaks ka teid. Nimelt käisin akvarellikursusel ja see kogemus oli lihtsalt imeline. Nimetaksin seda isegi akvarelliteraapiaks, sest tunnetasin, et see mõjus sügavamalt, kui ma arvata oskasin. Elu viis mind sinna huvitavaid teid pidi, just õigel ajal ja olen äärmiselt tänulik selle kogemuse eest. Alljärgnevalt jagan täpsemalt oma kogemust sellest, miks ma üldse tahtsin maalima minna ja kuidas see toetab enesearengut!


Umbes aasta tagasi käisin oma kanaldaja juures ja ta ütles mulle, et pean õppima lõõgastuma. Oli raskem periood, kus keskendusin liigselt oma saavutustele ja vajasin enda tasakaalustamist. Küsisin siis selle peale, et kuidas ma saaks seda kõige paremini teha? Tema vastas, et mine akvarellidega maalima. Ta lisas, et minusugusele inimese, kes tahab elada piirides on see suureks toetuseks õppida tulema välja enda loodud raamidest. Muidugi ma kohe pärast seda ei hakanud otsima sobivamat kohta, kus õppida, vaid esialgu proovisin ise. Ostsin endale tegelikult valed akvarellitarbed. Lugesin, et akvarell on vesivärv ning ostsin endale siis kõige tavalisemad värvid, millega koolilapsed maalivad. Küll aga on akvarellvärvid natuke teistsugused ja kvaliteetsemad. Õnneks sain õige paberi, mis oli hea ja kvaliteetne. Veel segamisaluse, pintslid ja veetopsi. Kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis ma ei teadnud ikka üldse kuidas nendega maalida. Tegin nii nagu maaliks guaššidega. Maalisin merd ja palmipuud, liblikaid ja lihtsalt merd. Kuid see ei olnud päris see...


Tundsin kuidagi pärast, et oli küll parem olla, aga päriselt lõpuni ei saanud ikkagi vabastada seda, mis oleks andnud täieliku lõõgastumise. Teadsin, et on aeg minna päris akvarellikursusele ja aidata ennast õigele kursile. Pealegi olen ammu soovinud endas arendada loomingulisust. Hakkasin googeldama ja üllatuseks leidsin, et minu hea tuttav Kadri Veisner teeb akvarellikoolitust. See ei olnud kokkusattumus. Kadri oli alles tulnud minu ellu ja teadsin, et põhjusega! Mõeldud tehtud rääkisin temaga, aga maaliseni jõudsin alles tema juurde pool aastat hiljem. Kõik tuleb ikka õigel ajal ja ka see aeg jõudis kätte, siis kui ma selleks kõige enam valmis olin.



Esimesel korral elasin endast kõigepealt maalimisse sisse. Kadri tutvustas erinevaid tehnikaid ja lisaks akvrarellile jäi mulle silma õlimaal, mille kursust võtan temalt järgmisena individuaalselt. Niisiis alustasime katsetamist, et õige tehnika kätte saada. Sinnamaani ei saanud ma tegelikult aru, et kuidas täpselt see mind lõõgastab. Kuid kui Kadri jõudis jutu ivani, et akvarell voolab ise, siis tärkas teadlikus. Akvarell on ideaalne inimestele, kes tahavad ise suunata oma elu, aga elu näitab, et alati ei lähe plaanid nii nagu sina täpselt oled ette kujutanud. Ehk sa saad valida (oma elus) värvid, sa saad valida asukoha (või valdkonna), mida sa maalid (arendad), aga sa ei saa määrata, kuhu täpselt värv voolab ja kuidas hakkab teiste värvidega segunema. Kui hakkasime katsetama, siis mind lõõgastas see, kuidas värv ise voolab sinna, kuhu ta tahab. Mind lõõgastas see, kui põnevalt värvid kokku sulandusid. Mind lõõgastas see, kui ma usaldasin ja lasin minna. Tunnetasin ka kõrval oma grupiliikmeid ja kõigil oli veits selline energia üleval, et "okei, tulen nüüd ratsionaalsest maailmas välja" ja nüüd saab hing piltidel elada. Tegime igasuguseid katsetusi, infot oli nii palju lõpuks ja andsin ennast täielikult maalimisele. Kui kokkusaamine hakkas lõppema, tundsin, et maalisin endast välja midagi, mis tahtis juba ammu vabaneda. Koju jõudes olin nii väsinud, et võisin kohe magama minna. Samuti hakkas mul jalg ''ilma põhjuseta'' valutama, mis tähendab, et oled endast midagi ära andnud ja palju panustanud. Nii ma täielikult tundsin.


Teisel kokkusaamisel läksin ma kursusele eesmärgistatud kavatsusega. Sinna sõites tärkas minus tunne, et ma pean veel midagi vabastama. Ütlesin mõttes endale, et seekord vabastan kõik, mis ei lase mul elus edasi minna. Kõik selle, kus hoian ise ennast tagasi sellega, et tahan kiirustada asju tagant. Kõik selle, mis ei lase mul maailma usaldada, manifesteerida soove ja universumil tuua mulle häid võimalusi. Unustasin siis selle ja kohapeal oli kohe nii positiivne tunne. Tundsin ennast alguses enesekindlamalt kui eelmine kord. Õppisime palju uusi põnevaid tehnikaid juurde. Ühel hetkel aga tunnetasin teatavat konkurentsi meie grupis. Selline tunne oli, et kõik soovivad saada juhendaja Kadri tähelepanu, nõu ja kiitust. Ka minul hakkas sisse kriipima tunne, et teiste tööd on minust paremad ja miks ta minu töödele rohkem tähelepanu ei anna? Tekkis korra selline ebakindluse tunne, tegin endiselt vaikselt oma asja, aga sees oli imelik. Ja siis sain selgeks, et oh okei, osalt on see minu tunne, aga samas oli see energia terve grupi väljas ning ma korjasin selle üles. Teised osalejad soovisid temaga koguaeg rääkida, küsida asju ja saada heakskiitu. Sel hetkel aga taipasin, et mul ega kellegil teisel ei ole mitte midagi teistega võrrelda. Loomingulisus on individuaalne. Sa ei pea teistega võitlema ega tundma konkurentsi, sest keegi ei ole sina! Nii on ka elus, kui sa seda lõpuks mõistad. Minu arvates tähendab loomingus edu see, kui vabaks sa suudad ennast lasta. Nii head tulid ka need pildid, mis olid kõikidel nii omanäolised ja kaunid. Ma läksin koju suurepärase tundega. Kui ma muidu oma tavatööst head energialaksu üldjuhul ei saa ja olen vahel vaimselt väsinud, siis pärast akvarellikursust olin ma terve õhtu sel korral ülimalt värske, rõõmus, entusiastlik! Taipasin, et esimesel korral oli mul nii palju endas seisma jäänud energiat vabaks lasta, et olin pärast lausa kurnatud. Nüüd sain ma samuti vabaks lasta, aga samas ka energiat sellest kogemusest. Ma tundsin, et mu hing tahabki teha midagi loomingulist, kus saan tunda vabadust. Keegi ei ütle sulle, kuidas on õige. Ainult sina ise südames tead seda. Loomingulisus annab vabaduse.



Igaljuhul soovitan ma väga tegeleda enda pehmema poolega eriti inimestel, kes töötavad väga ratsionaalsetes ja materiaalsetes valdkondades. Samuti nendele, kes mõtlevad, et "ah mina ei ole ju loominguline ega mingi kunstiinimene". Oled küll! Me kõik oleme, omamoodi ja kunsti leiab igalpoolt ja igas vormis. Soovitan ka kõikidele, kes kalduvad liigsele kontrollisoovile oma elus, nagu mina. Tuleb lihtsalt tulla tavamaailmast kasvõi korraks välja ja olla endaga, kus mõtted on tühjad ja teha midagi teistmoodi. Akvarell õpetab, kuidas lasta elul minna sinna, kuhu ta soovib sind viia. Lihtsalt lisa omad värvid ja anna esimene panus. Kõik, mis peab tulema, tuleb siis igaljuhul. Ja kõik, mis ei tule, ei pidanudki tulema või tuleb siis, kui õige aeg.


Julgen väga soovitada kõikidele huvilistele imelist Kadri Veisnerit, kes oskab suurepäraselt alustavaid ning juba harrastavaid kunstihuviga inimesi juhendada ning toetada. Ta suunab hellalt ja on tõeline rõõmupall, millega ta nakatab ka teisi. Temas voolab loomingulisust ja inspireerib ka teisi elama oma südame järgi. Lisaks akvarellile õpetab ta akrüüli, õlimaali ning põnevat moejoonistamist. Ta on ka stilist, kellel on silma sinu riidekapi uuendustele, teeb moenõustamist, stiilispikreid ja soovi korral tuleb sinuga poodi kaasa! Tõeline multitalent! Kindlasti on veel palju mida ta teeb, niiet kui see pani su südame kiiremini käima, siis võta temaga ühendust FB lehel.




Mina sain ühe põneva kogemuse ja inspiratsiooni jätkata süvitsi õlimaaliga!

Hoian teid ka edaspidi kursis.



Spirituaalne Elustilist



*lugu ei ole sponsoreeritud


©2019 by Spirituaalne Elustilist.